Day 1 | 500km
2. juunil panime Esteponast ajama. Suund kõigepealt Sevilla peale. 200km oli päris hää soojendus ja muidu sohval lebotav tagumik andis ennast juba päris varakult märku.
Olgu, küll harjub ära.
Sevilla tee enam-vähem sirge kiirtee. Paagid täis ja juba mööda väiksemaid teid Portugali piiri poole.
Korjasin üle tee N-435 ja oli päris hea valik. Sevilla külje alt 160km laugeid hea nähtavusega kurve Badajozi nimelisse linna.
Vahepeal kaesime ühte uhket aktiivset kaevandust. Küll ikka suur auk maasse kaevatud. Ega päris täpselt ei tuvastanudki mida seal kaevandatakse. Kulda?
Vaevalt.
Igatahes suured Kamatso masinad tegid peadpööritavad spiraale ja vedasid manti üles.
Peale kaevandust saime väga mõnusa lahmaka vihma. Esiti polnud päris kindlad, kas üldse hakkame vihmeriideid selga ajama, aga 10 minutit pärast tarka otsust olime sellise paduka sees kus nähtavus oli väga piiratud. Minu nähtavust piiras ka udune kiiver, sest olin endal just enne reisi Pinlocki välja kiskunud.
Nii ma siis iga 20 sekundi tagant võtsin hinge kinni et mitte ära uppda, tegin visiiri lahti ja üritasin seest puhastada.
Õnneks vaheldus vihma mitu korda täis selge taevaga ja ei jõudnud kontidesse ja meelde enda juuri ajada.
Linnas väike õhtusöök, veinid tinto veroanod nagu ikka.
Ahjaa, linnas oli palju 15 ja muu alakaelaisi tjuunitud mimme. Kahtlustasin lõpupidude perioodi, aga vanalinnas uitades leidsime noortele mõeldud ööklubi, kus tümm paukus ja ukse taga oli 50 meetrine mimmide ja mõmmide järts.
Vot siis pidu.
Homme põhja poole.
