Et oleks mida sombusel talveõhtul lugeda, siis panen tagantjärgi kirja selle aasta reisipäeviku.

ETTEVALMISTUS

Reis sai alguse 3. juunil, kui pakkisime Jüris tsiklid ja jäime lendu ootama.

Ei ole makstud reklaam - soovitan igati www.motovedu.ee teenuseid.

Rataste pakkimine Jüris

10.06 - ITAALIASSE

10 päeva aklimatiseerumist ja 40 eurose edasi-tagasi lennupiletiga Ryanair oli meid juba Tallinnas ootamas.

Oli veel see tore aeg, kui maskist väljas olev nina paanikat ei põhjustanud. Lend läks kõik okeilt. Itaaliasse minekuks oli vaja vaksineerimist ja riiki sisenemise deklaratsiooni.

Kummagi dokumendi vastu huvi ei tuntud.

Bergamo lend on üsna hiline, niiet kohale jõudsime mõned minutid enne südaööd.

11.06 - HAKKAME TUURITAMA

1. PÄEV

Hotelliga oli kokkulepe, et host tuleb lennukasse vastu. Noore autojuhi pajatustest selgus, et oleme ühed esimesed turistid sellel aasta Itaalias. Tahavad nad nüüd kõik meie raha kätte saada või on tagasihoidlikult viisakad?

Kui lend läheb Bergamosse, siis rattad maanduvad Vignates. Sinna saab kahe rongi või rongi ja taksoga ja aega võtab see kuskil tunnikese.

Rattad olid meid kenasti ootamas ja temperatuuri hakkas juba 30 kanti kiskuma.

Kiire unpack ja suund lõuna poole.

Otsest plaani meil reisiks polnud, aga varasemalt leppisime kokku, et sellel reisil rändame Milanost lõuna pool olevas Itaalias. Ehk kunagi jõuab ka Alpidesse.

Esimesed kilomeetrid tegime kiirteed. Üsna selline ebamugav sõit oli. Tihe liiklus, 32 kraadi leitsak, tugev tuul.

Kui olime Milono tuled tagavaate peelgist maha raputanud, siis keerasime kiirteelt maha ja hakkasime Toskaanat nautima.

Ühtegi konkreetset sihtpunkti meil esimeseks päevaks ei olnud, niiet navi meie sõitu ei juhatanud.

Kui tundus, et kiirtee hakkab liiga lähedale tulema, keerasime otsa ringi ja uitasime mööda väiksemaid teid ja linnu.

Mõnusad kohvipausid ja Spritzerid on Itaalias kohustuslikud.

Aeg hakkas vaikselt õhtusse tiksuma ning oli vaja leida hotell või miski ööbimiskoht.

Esimese hooga osutus see üsna keeruliseks. Olime harjunud kahe aasta taguse Horvaatia reisiga, kus Sobe taolisi soodsamapoolseid majutusi on ohtralt.

Itaalias näitab Booking aga alati kolmekohalisi numbreid ja nii me siis 40 minutit ühel parkimisplatsil nende kallite veinimõisade vahel endale sobivat ulualust valisime.

Mis seal salata, eks meie valitud kohad olid kah peenemad kui Horvaatia kodumajutused.

Ühe kolmese toa hind on keskmiselt 120 EUR.

Lasime mõnusat veini maitsta ja juurdlesime nende teeninduskultuuri üle. Kartulitrall on pikemalt videoblogis.

Esimese päeva läbisõiduks tuli meil 225km

12.06 - PIZZA JA MUUD MÕNUD

2. PÄEV

Teine päev jätkus nagu esimene lõppes. Tegime mingi lühikese sutsu kiirteed, aga peamiselt ukredasime mõnusate laugete küngaste vahel.

Aegajalt hüppasime sisse mõnda kohvikusse ja nautisime Itaalia gusiini

Esimene pitsa oli häää. Trühvlitega ja puha.

Poosetamine siin ja seal

Õhtuks jõudsime miskisse päris ägedasse linna - Castellina in Chanti.

Selgus, et lisaks punase veini mekale on selles mäepealses linnas motomeeste peatumispaik.

Ehk siit linnas algab igas suunas väga mõnus kurviline mototee.

Seal linnas avastasime ka BestBikingRoads api. Igat soovitav, taaskord ilma reklaamrahata.

Edaspidi kasutasime seda äppi päris mitme tee valikul.

Hotelli valik läks taaskord tiba üle kivide ja kändude. Seda sellel korral ka sõna otsese mõttes. Leidsime kuskil metsas über-ägeda agriculture pleisi, aga läbi metsateed kohale jõudes selgus, et see asutus oli alles Covidi hirmus kinni.

Sõitsime tagasi Chianti linna ja leidsime veel parema majutuse!

Meie majast avanes selline uhke vaade.