Hommikusöök oli väga rikkalik. Väskelt pressitud mahlad, monad jne jne jne. Meelis saatsis meile koordinaadid kuhu ta oli telkima jäänud – mõni kilometer Rona De Susis. Kiirteed oli uskumatult siledad ja mõnusad. Teeääres toimetamas vanad mehed kaabud peas ning puust hargid ja rehad käes. Palju oli liikumas ka hobuvankreid. Rumeenias on preagusel hetkel heinategemise aeg ning enamus teeääärtest oligi heinatööga hõivatud. Küll pandi heina kärbikutesse, küll veeti seda hobustega, autodega ja jalgratastega.
Naviaagor tegime meile jälle väikse vimpka ning selle asemel et meelise juurde jõuda jõudsime järjest kahanevate ja kahanevate teede kaudu kartulivagude vahele.
Lisaks hakkas lõppema ka kütus. Teel kohtusime ka lahedate Leedu ratturitega kes olid kummid ääreni ära kallutanud.
Esimesed 10 km test oli lahe kurviline tee aga edasi läks täiesti õudsaks. Vandusin kiivrisse ja kannatasin. See oli isegi hullem tee , kui olime näinud Ukrainas. Sõita sai 3 käiguga. Jube jube jube.. Sellisest hüplemisest hakkas ka selg meeletult valutama. Kogu selle kehva tee eemärgiks oli vaadata kanjoneid, mis asusid (vaata kaardilt) Õhtuks jõudsime Vatra Dornei linna ning võtsime endale ühe kämpaplatsi.
Mina ja Meelis panime üles kämpingud (2 eur koht) ja Margus võttis kämpingu (5 eur). Sõime saia vorsti, jõime õlut ning kohtusime Eesti matkajatega. Üks vahva per ekes sõidab igal aastal autoga mööda euroopat. Nende plaan oli 4 nädalat ja lähevad musta mere äärde.
Meelise soovituse järgi peaks telki küünlaga soojendama. No toimib küll:)
Hommikusöök laagriplatsil. Kaamera lääts on veel niiske.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar