Oli päev, mil pidime rattad kella 3st ära andma. Otsustasime veel teha auringi ümber Grada järve.
Parem järve kallas on preagusel ajal st juuli alguses üsna mõttetu. Küla külas kinni ning sõitmine üsna võimatu. Järve tippu jõudmine võttis peaaegu 2 tundi ning olime juba mures, kas jõuame õigeks ajaks alla. Kaarti uurides paistis, et vasak järve kallas peaks olema vähe kiirem ning seda ta ka oli. Vasak kallas koosneb peamiselt tunnelitest ja kaljudest. Lõppu veel viimased 100km kiirteed ning punkt kell 3 olime tagasi Albini terminalis.
Nähes rattaid hoovi sõitmas, tõi Bulgaaria vana ilma sõnagi lausumata raamid välja ning õite pea olidki rattad pakitud ja teel kodupoole.
Peale pakkimist võtsime veel ette rongisõidu Milani, kus oli meil bronnitud viimane majutus. Temperatuur näitas juba ulmelisi numbreid ning merest üsna kauge linn kuumas korralikult.
Peale checkini kesklinna korterisse, tegime jalutuskäigu turistikates.
La Scala ooperimaja, kus pilet etendusele maksab 250 eurikut.
Milano toomkirik, mida on ehitatud üle 600 aasta.
Õhtu venis veel omajagu pikaks ning külastasime erinevaid baare ja tegime tudutopse ja popse.
Olgu öeldud, et kella 1st on linn nii välja surnud, et ei ole võimalik isegi sigaretile tuld leida. NB me ei suitseta!
Järgmisel päeval viis meid lennujaamabuss otse Bergamosse ning 3 tunni pärast olime tagasi Lennart Meri lennujaamas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar