Tee Veneetsiase oli enamasti kiirtee ning lõunaks olime kohal. Ilm oli kuum, tegime jahutavad õlled ja lõunasöögi.
Veneetsia tänavad on niisked ja kitsad ning üsna lihtne on seal ära eksida. Läksin Veikost ja Siimust lahku ja kuna ma olin ise Veneetsias käinud, siis ma jõudsin üsna kiiresti selle veepealse linna peamisesse aktraktsiooni Marco väljakule.
Peaväljak nagu ikka turiste täis. Huvitav, et eelmisel korral seda ei märganud, aga kuskil "ääre peal" istuda ei tohtinud. Endistest orjariikidest olid toodud töölised, kes veendusid, et sa enda tagumiku kuhugi ei toetaks.
Vett hakkab Veneetsias iga aastaga vist järjest vähemaks jääma, sest kanaleid ma sellel aastal kuidagi eriti ei märganud.
Siim ja Veiko samas ekslesid terve linna läbi ja jõudsid lõpus 1h hiljem kohale. Väljak on ohtralt turiste täis ning erinevate järjekordade vahelt jõuab lõpuks ka mere äärde. Väike espresse ja väljapäev linnast oli juba tunduvalt kiirem.
Ööbimise sihtpunktiks valisime hotelli nimega Al Ros. Tegemist vana farmiga veiniistanduse piirkonnas mis ümber ehitatud hotelliks.
Viljapõldude vahel jautades võtsime suuna lähimasse veinimõisa. Esimese hooga saadeti meid ukselt tagasi, kuna mõisas toimus miski pulm või sünnipäev. Tegime selgeks et me kaugelt tulnud ja tahaks ikka veini ja saia.
3 tundi, 3 pudelit veini, ohtsalt suupisteid ja 35 EUR kambapeale hiljem võtsime suuna tagasi hotelli.
Järmine päev oli mul üsna valulik...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar