Tõsud olid järsud ning üsna pea olime paarikilomeetriste kõrguste kaljuseinte vahel. Vaated olid tõesti fantastilised. Olen korduvalt sõitnud mööda Slovakia ja Horvaatia mägised teid, aga Alpi mäestik pole sellega võrreldav.
Oma varasematel trippidel ei ole ma vist kunagi selliseid lahedaid lumiseid tippe näinud
2000m kõrgusel tegime lõuna pasta corncarne ning hakkasime vaikselt alla laskuma. Mõnusad lauged kurvid ning suur kiirus tekitas ka väikse ohuolukoora. Meie ees jäi kesest teed seisma üks veok ning äkkpidurdusega sain tagaratta plokist vilisema aga kiire kõrvalpõikega same olukorra lahendatud. Edaspidine sõit kulges pisut ettevaatlikumalt. Sihtkohaks võtsime sellel päeval Verona.
Kiirteel, peale Alpi teid, suutsime ennast silmist kaotada. Siim oma uhkel Boss Intruderil kadus meil silmist ning mingil hetkel ma ei näinud tagavaate peeglist ka enam Veikot. Kuna meie ööbimise koht oli Siimu navis, siis otsustasin esimeses Veronat näitavas kohas kiirteelt maha keerata. Paraku aga Siimu seal ootamas ei olnud. Panin telefoni hotelli aadressi ja hakkasin häälteavituste järgi sinna sõitna (mul pole navi). PS. kütusetuli põles juba viimasesd 40km. Kui jõudsin navi järgi ööbimiskohta, siis suri telefoni aku. Samas mingit hotellimoodi asja selles kohas ei olnud. Proovisin kohalikelt abi saada, aga sellisest ööbimiskohas polnud keegi midaig kuulnud. Tiirutasin siis 30 min piirkonnas, kuni Siim mind ühest bentsukast üles leidis. NB akupank peab alati kaasas olema, isegi kui hotellis peatuda. Enivi, bookingu kaudu bronnitud korterit meil saada ei õnnestunud, kuna hosti ei võtnud telefoni vastu. Kiirelt vaatasime uue koha ning peale mõningast asjaajamist saime lofti Verona äärelinnas.
Hakkame juba harjuma Itaalia rütmiga, mis tähendab, et hommikusöögiks on Espresso ja esimene päris söök tuleb alles 14 ja õhtusöök 22. Ehk peale check ini läksime hilisele grillburgerile.
Järgmise päeva esimeseks sihtpunktiks panime Veneetsia...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar