Und ei jätkunud vist väga kauaks ja pakkisime oma asjad siiski kokku. Seda põhjusel, et meie öömaja Budapesti kesklinnas, mille meie olime saanud naeruväärse hinnaga, oli järgmiseks ööks üsna broneeritud ja see oleks maksnud juba ligi 200 eurot. Hommikul ei sadanud ja oli väga soe, mistõttu jõudsime linnas autode vahel aeglaselt liikudes ilma kohta juba patuseid mõtteid mõelda.
Hommikune trenn uue majutustkoha treppidel tehtud, läksime Budapestiga tutvuma. Sõime hommikust nunnus restoranis ja täiendasime riietevarusid.
Poodide tänaval jalutades ostsime ka vihmavarju ja sooja salli, mis läksid kohe kasutusse. Tegime tiiru vahval Budapesti turul, aga kuna lõunasöögiks ei olnud veel isu, otsustasime Gellerti mäe otsa ronida ja pärast ringiga tagasi tulla.
Budapest jättis väga hea mulje. Mäe park on ilus ja sellel küljel, kust meie lähenesime, üsna inimtühi. Nii saime rahulikult nautida vaadet Budapesti uhkele vanalinnale ja Doonaule, suurtele lossidele ja kaunitele linnamajadele. Ungari pealinn on Euroopas suuruselt 7. linn, oluline finantskeskus ja paljude ajakirjade tiitlite omanik, näiteks: maailma kõige ilusam linn (UCityGuides), Euroopa 7. kõige idüllilisem koht, kus elada (Forbes) ja Euroopa kõige elatavam linn (EL elukvaliteedi indeks). Ei ole imestada, et Budapestist sai selle reisi Ragnari lemmik-koht – linn on suur, aga rahulik, puhas, turvaline, suurlinnale ebaomaselt immigrantidest kerjuste ja muu kontingendi vaba. Nii õdus, et peatuda võiks seal teine kord kauemgi – külastada terme ja käia mõnes nendest uhketest impeeriumiaegsetest hoonetest, imetlemas ehituskunsti ning näiteks kroonijuveele. Lisaks veel asjaolu, et lähedal asub sooja ja helesinise veega Baltoni järv oma kuurortite ja veinifestivalidega, kus veeta mõnusat suvist puhkust.
Niisiis, turul tagasi, jahtisime kohalikku sööki ja leidsime seda küllaga. Magus Langos ja kodutehtud limonaad on mu lemmikud, soolased toidud, ilmselgelt paprikaga, mis on ungarlaste põhimõtteliselt rahvusvili, rohkem meeste rida.
Rahvustoitu saab turu teiselt korruselt, kus pisikesi söögiputkasid on terve rivi. Nende ees, üle kitsa vahekäigu asuvad söögilauad ja –pukid. Kohalikke sellisel kombel söömine, üle laua veidi röötsakil, mööda trügivad inimesed pidevalt seljas nühkimas ja turulärmi rohkem kui raha eest, absoluutselt ei häiri. Mõnus ja ehtne : )
Pärast puhkust ja video monteerimist mahtuski pikka ja põnevasse päeva veel üks õhtune jalutuskäik selles armsas linnas, kaunilt valgustatud tänavatel imposantsete majade vahel. Kakao, mis oli nii rammus ja paks, et kvalifitseerus pigem soojaks šokolaadipudinguks. Ja tuttu. Esimest korda ilma külmavärinateta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar